Sattusin projekti "Novus Spectrum" juurde ajal, mil tegelikult oli mul selleks kõige vähem aega – olin just väikese lapse kõrvalt alustanud õpinguid Eesti Diplomaatide koolis ning pidasin plaani tööle naasta. Seega tagant järele mõeldes ei meenu mulle üldse, mis ajendas mind lisategemisi otsima. Kõigele vaatamata ei kahetse ma enese liigset „ära lubamist“ üldse. Vastupidi - minu puhul kehtib reegel, vähe teed, vähe jõuad, seega mida rohkem tegutsen, seda rohkem jõuan.
Sattusin projekti "Vabatahtlik on väärtus" pooljuhuslikult. Otsisin endale kohta, kus veeta töövarjupäev, sel hetkel asjaolud ei klappinud ning "varjutama" läksin hoopiski teise asutuse juurde. Küll jõudis minuni aga pakkumine osaleda vabatahtlike kaasamise projektis, millest koheselt kinni haarasin. Kokkupuude vabatahtliku tööga oli mul juba eelnevalt olemas, seega teadsin, kui palju positiivset selline kogemus pakub, ning n-ö "jah-sõna" tuli kergelt. :)
Liitusin projektiga „Novus Spectrum“ 2012.aasta sügisel, ajal, mil olin Tartu Ülikoolis kõik õppekava ained läbinud ning otsustanud enne lõputöö kirjutamist veel Tallinnasse kolida ning mõnda aega täiskohaga tööl käia. Kuna aga olen ülikooliõpingute ja töö kõrvalt alati ka muude tegevustega aktiivselt ametis olnud- hobid, erinevad ringid ja ühiskondlik aktiivsuse võimalused, siis tundus mulle pärast suvepuhkust sügise alguseks, et äkitselt on mul liialt palju vaba aega. :) Seega liitusin projektiga „Novus Spectrum“, kuna leidsin, et see sobiks täiendama minu õpinguid (Tartu ülikooli ajaloo-uusima aja ning riigiteaduste rahvusvaheliste suhete eriala) ning erialast huvi praktilise kogemusega.
